Humanum genus

 

PAAVST LEO XIII

APOSTELLIK RINGKIRI

HUMANUM GENUS

Filosoofilise relativismi ja vabamüürlike arusaamade hukkamõist

20. aprillil 1884

(Mitteametlik tõlge)

Auväärt patriarhidele,

priimastele, peapiiskoppidele, piiskoppidele

ja teistele Püha Tooli armus ja osaduses ordineeritud vaimulikele.

1. Kui inimsugu langes deemoni kadeduse tõttu õnnetul viisil ära Jumalast, kellele ta võlgneb oma olemasolu ja üleloomulikud annid, jagunes ta kahte erinevasse ja omavahel vaenulikku leeri, mis ei lakka võitlemast, üks tõe ja vooruse, teine kõige tõele ja voorusele vastupidise eest. Esimene neist on Jumala kuningriik maa peal, Jeesuse Kristuse tõeline Kirik, mille liikmed, kui nad tahavad kogu südamest sellesse kuuluda ja saavutada õndsuse, peavad tingimata kogu hingest ja kogu tahte jõuga teenima Jumalat ja Tema ainusündinud Poega. Teine on Saatana kuningriik, mille võimu ja valitsemise all on kõik need, kes jäljendades oma juhi ja esivanemate hukatuslikku eeskuju, keelduvad kuuletumast jumalikule seadusele ja põlates ära Jumala tahte, püüavad pidevalt Jumala vastu tegutseda.

2. Neid kahte kuningriiki on suure läbinägelikkusega vaadelnud ja kirjeldanud püha Augustinus kahe linnana, mis nii seaduste mõttes, millest nad juhinduvad kui ka eesmärkide poolest, mille poole nad püüdlevad, on täiesti vastandlikud. Geniaalse lakoonilisusega on ta järgmise lausega kokku võtnud nende põhiolemuse: „Kaks armastust on kujundanud kaks linna: maise linna nimelt Jumala põlgamiseni jõudnud enesearmastus; Jumala linna aga enese põlgamiseni jõudnud Jumala armastus“.[1] Kõikide möödunud ajastute jooksul on need kaks linna erinevaid taktikaid ja relvi kasutades lakkamatult teineteise vastu võidelnud, ehkki mitte alati ühesuguse innu ja järjekindlusega.

Kaasajal aga näib, et kurja tahtega inimesed on kõik ühiseks ägedaks võitluseks koondunud, mitmetesse piirkondadesse levinud ja hästi organiseeritud ühingu juhtimisel ja toel, mida nimetatakse vabamüürlasteks. Nad ei tee enam mingit saladust oma kavatsustest ning kutsuvad häbematult üles võitlema Jumala auhiilguse vastu ning on täiesti avalikult ja varjamata eesmärgiks võtnud püha Kiriku hävitamise, et lõpuks, kui vähegi võimalik, röövida kristlikelt rahvastelt täielikult kõik need hüved, mida nad on saanud Päästjalt, Jeesuselt Kristuselt.

Kurjaga silmitsi seistes ja armastavast kaastundest kantuna, oleme sageli Jumala poole hüüdnud: „Jumal, vaata, su vaenlased möllavad ja su vihkajad ajavad pea püsti. Sinu rahva vastu nad sepitsevad kavatsusi ja peavad nõu sinu varju all olijate vastu. Nad ütlevad: „Lähme ja hävitame nad rahvaste seast!””[2]

3. Nii tõsise ohu ähvardades, nii ägeda kristlusele vastandliku rünnakuga silmitsi seistes, on Meie kohuseks anda teada hädaohust, näidata, kes on vaenlased ja seista kõigest jõust vastu nende plaanidele ja tegevusele, et vältida nende hingede igavest hukatust, kelle õndsus on Meie hoolde usaldatud; ning viimaks, et Jeesus Kristuse kuningriik, mida oleme kohustatud kaitsma, mitte ainult ei kestaks edasi ja püsiks ühtsena, vaid üha kasvades leviks kogu maailmas.

4. Oma valvsas hooles kristlaste hea käekäigu pärast on meie eelkäijatest Rooma pontifeksid selle suurima vaenlase, tema olemasolu ja tema eesmärgid kiiresti ära tundnud juba sellest hetkest, mil ta okultse konspiratsiooni varjust päevavalgele ilmus. Tundes, mida nad veel tulevikus teha võivad, andsid nad valitsejatele ja rahvastele hoiatava signaali, kutsudes neid üles olema valvel nende varitsuste ja alatute kavatsuste ees.

5. Esimest korda andis ohust teada Clemens XII 1738. aastal [3] ning selle paavsti poolt väljastatud konstitutsiooni uuendas ja kinnitas Benedictus XIV.[4] Pius VII [5] kõndis nende paavstide jälgedes ja Leo XII, võttes oma apostellikus konstitutsioonis Quo graviora [6] kokku kõikide eelmiste paavstide selleteemalised aktid ja dekreedid, ratifitseeris ja kinnitas need alatiseks. Ka Pius VIII,[7] Gregorius XVI [8] ja Pius IX on erinevate interventsioonide kaudu samas vaimus kõnelnud.[9]

6. Vabamüürlaste sekti lõppeesmärk ja vaimsus on ilmsiks tulnud nende endi avalike tegevusmeetodite kaudu, nende põhimõtteid tundma õppides ning nende reeglite ja riituste paljastamisel, millesse on enam kui ühel korral panustanud liikumise järgijate tunnistused. Nende faktide valguses on täiesti arusaadav, et Püha Tool on kuulutanud avalikult vabamüürlaste sekti Jumala ja inimliku seaduse vastaseks ning ohtlikuks nii kristluse huvidele kui tsiviilühiskonnale. Nende vastu on ta kohaldanud kõige tõsisemaid karistusmeetmeid, millega Kirikul on kombeks süüdlasi talitseda ja nende edasisi püüdlusi takistada ning rangelt keelanud temaga ühinemast.

Ärritununa nendest meetmetest ja lootes sellele, nagu nad ülbuse ja laimu abil võiksid pääseda hukkamõistust või leevendada nende vastu rakendatavat jõudu, on sekti liikmed süüdistanud neid meetmeid rakendanud paavste küll meetmete ebaõigluses, küll nende liigses ranguses. Nii on nad püüdnud kahtluse alla seada Clemens XII, Benedictus XIV, Pius VII ja Pius IX [10] poolt välja antud konstitutsioonide autoriteeti ja vähendada nende tähtsust.

Siiski on sekti liikmete seas ka neid, kes on vastumeelselt tunnistanud, et Rooma paavstid on tegutsenud vastavalt oma õigusele, katoliku õpetusele ja distsipliinile.

Rooma paavstid on saanud sarnaseid vaateid väljendavat ja ranges vormis vastukaja neilt riigipeadelt, kes on otsustanud käsitleda vabamüürlaste ühingut ohtlikuna, kohaldada nende vastu suunatud seadusi ja nad keelustada. Seda on tehtud Hollandis, Austrias, Šveitsis, Hispaanias, Baieris, Savoias ja mõningates Itaalia maakondades.

7. On vaja eriliselt rõhutada, kuidas meie eelkäijate tarkus on suutnud sündmuste käiku ette aimata. Nende ettenägelikud ja isalikud manitsused ei ole paraku alati ja kõikjal toonud soovitud edu: põhjusteks nii selle hukutava sektiga seotud inimeste salatsemine ja leidlikkus, kuid ka nende ebamõistlikult kerglane ja pealispinnaline suhtumine, kes peaksid sekti tegevusel omaenda huvides silma peal hoidma. Tulemuseks on see, et poolteise sajandi jooksul on vabamüürlaste sekt saavutanud uskumatut edu. Ilmutades nii jultumust kui kavalust, on nad imbunud kõikidesse ühiskondliku hierarhia kihtidesse ning saavutanud sellise mõjuvõimu, et näib neis lausa valitseva jõuna. Sedalaadi kiire ja tugev laienemine on Kirikule, võimudele ja ühisele hüvele kaasa toonud halvimat, mida meie eelkäijad on suutnud ammu ette näha. Asjad on jõudnud nii kaugele, et on igati kohane väljendada kõige tõsisemaid kartusi tuleviku osas; loomulikult mitte selles, mis puudutab Kirikut, sest tema püsivat vundamenti ei suuda inimeste pingutused murendada, kuid olukord on tõsine riikide ühiskondliku julgeoleku seisukohalt, kuna vabamüürlaste sekt ning teised nendesarnased satelliitorganisatsioonid ja nendega koostööd tegevad ühendused on muutunud väga võimsateks.

8. Kõige selle tõttu oleme niipea kui Me võtsime üle Kiriku juhtimise, selgelt näinud ja tunnetanud Meie kohust nii suurele kurjale vastu panna ja sellega kogu oma apostellikule autoriteedile toetudes otsustavalt võidelda. Kasutades kõiki sobivaid juhuseid, oleme rünnanud neid õpetuslikke põhiteese, milles näib erilisel viisil kajastuvat vabamüürlaste sekti perverssete arvamuste kõige suurem mõju. Nii oli see ringkirja Quod apostoli muneris puhul, milles püüdsime võidelda sotsialismi ja kommunismi hullumeelsete ideede ja süsteemidega. Meie teises ringkirjas Arcanum oleme kõne alla võtnud ja kaitsnud tõelist ja autentset kodust elu, mille lähteallikaks on abielu. Ringkirjas Diuturnum [11] oleme kristliku tarkuse põhimõtete kohaselt käsitlenud poliitilist võimu ja selle imetlusväärset kooskõla ühelt poolt loomuseaduse ning teistelt poolt rahvaste ja valitsejate heaoluga.

Täna oleme oma eelkäijate eeskujul otsustanud keskendada tähelepanu vabamüürlaste ühingule, nende õpetustele, eesmärkidele, mõtte- ja tegutsemisviisidele, et esile tuua kõige selgemaid tõendeid neis peituva kurjuse võimu kohta ning peatada nende edu oma hukatusliku plaani elluviimisel.

9. Maailmas leidub mitmeid erinevaid sekte, mis erinevad üksteisest küll nime, riituste, vormi ja päritolu poolest, kuid sarnanevad oma eesmärkide ja peamiste põhimõtete poolest. Põhimõtteliselt on nad identsed vabamüürlusega, mis on teistele sektidele keskuseks, millest nad pärinevad ja mille poole nad tagasi pöörduvad. Praeguseks on nad minetanud oma varjus püsimise soovi, peavad oma kokkutulekuid avalikult ja kõikide silme all ning annavad välja ajakirju, kuid kui uurida hoolikamalt, võime veenduda, et nad on siiski säilitanud salaühingute pere olemuse ja tegevusmeetodid.

Tõepoolest, neil on saladusi, mida põhikirja kohaselt on keelatud avaldada mitte ainult väljaspool seisjatele, vaid ka suurele osale teistest liikmetest. Sellesse kategooriasse kuuluvad salajased nõupidamised, salajased nõukogud, kõige kõrgemate ülemate nimed, salajased siseringi kogunemised ja neil vastu võetud otsused, nii otsuste sisu kui elluviimise viisi osas. Seda salastatuse reeglit teenib täiuslikult hierarhiline jaotus liikmete vahel: erinevalt jagunenud õigused, ametid ja kohustused, ordusid ja kraade reguleerivad hierarhilised erisused ning karm distsipliin, millele kõik peavad alluma. Initsiatsioonile lubatud peavad andma lubaduse või pigem pühaliku tõotuse, et nad ei paljasta mitte kellelegi mitte kunagi mitte üheski olukorras kaasliikmete nimesid, ühingu õpetust ega muid üksikasju. Petliku välise oleku ja teesklusega ning tehes salatsemisest püsiva reegli, nagu kunagiste manihheistide puhul, püüavad vabamüürlased püsida alati varjus ning vältida muid tunnistajaid peale oma kaasosaliste.

Kuna nad on väga huvitatud, et nad ei paistaks välja nendena, kes nad tegelikult on, mängivad nad kirjandushuvilisi või filosoofe, kes kogunevad selleks, et tegeleda teadusega. Nad räägivad oma innukast hoolest ühiskondliku progressi pärast, oma armastusest ja kaastundest vaeste vastu. Nad väidavad, et nende eesmärgiks on vaid üldise elujärje parandamine ja tsivilisatsiooni hüvede viimine võimalikult paljude inimesteni. Isegi kui oletada, et need kavatsused ongi siirad, ei ammenda see kaugeltki kõiki nende plaane. Tegelikult peavad ühinguga liitunud andma tõotuse oma ülemustele pimedalt, vastuvaidlemata ja tingimusteta kuuletuda, ning olema valmis kuuletuma igale väljakutsele, igale signaalile ja täitma igat käsku, riskides vastasel juhul karmide karistuste, isegi surmaga. Tõepoolest, nende seas pole harvad juhused, kus nende liikmete suhtes, kes on süüdi mõistetud sekti saladuste avaldamises või neile antud käsule vastuseismises, on rakendatud kõrgeimat karistust ja sageli nii kavalalt, et surmaotsuse täideviija pääseb kohtulikust karistusest oma kuritegude eest.

10. Elada teeskluses ja soovida püsida hämaruses; siduda endaga tugevate sidemetega, mida on pea võimatu lahti rebida, teisi inimesi, andmata neile mõista, milleks neid ära kasutatakse ja alandades neid niiviisi orja tasemele; kasutada kõikvõimalikeks kuritegudeks neid võõra tahte passiivseid tööriistu; relvastada mehe käed mõrvaks, olles talle eelnevalt kindlustanud kuriteost karistuseta pääsemise – need on vabamüürlaste koletislikud tavad, mille mõistab hukka inimloomus ise. Terve mõistus ja pisut tõetunnetust ütlevad meile, et ühing, millest me räägime, on vastuolus loomuliku õigluse ja moraaliseadusega.

Teised väga selged tõendid lisanduvad eelmistele ja osutavad veelgi selgemalt sellele, et antud ühing on oma loomuse poolest vastuolus loomuliku voorusega. Ükskõik kui osavad nad ka poleks oma oskuste ja kogemuste poolest maskeeruda ja valetada, on ometigi võimatu, et ükskõik milline põhjus ei reedaks oma seesmist olemust tagajärgede läbi, mida ta tekitab: „Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu head vilja“.[12]

Vabamüürlaste sekti viljad aga on hukutavad ja kõige kibedamat sorti. Tõepoolest, neist kõige kindlamatest tõenditest, millele oleme eelpool osutanud, saab teha ainult ühe järelduse: vabamüürlaste lõppeesmärgiks, mille poole nad on suunanud kõik oma pingutused, on hävitada kogu see religioosne ja ühiskondlik kord, mis on sündinud kristlike institutsioonide rüpest ning asendada see uue korraga, mille põhialused ja seadused pärinevad naturalismist.

11. Kõik see, mida ütleme ja kavatseme öelda, kehtib vabamüürluste kohta tervikuna, arvestades seda, et mõiste haarab ka nende mõttekaaslasteks ja liitlasteks olevaid teisi ühinguid, kuid Me ei taha seda kohaldada kõikide vabamüürluse üksikliikmete mõtetele ja kavatsustele eraldi. Nende seas võib leiduda ka inimesi, ja tõepoolest mitte vähe, kes pole küll vabad taoliste ühingutega liitumise süüst, kuid kes ei osale nende kuritegelikes aktides ega tea lõppeesmärki, mille poole need ühingud püüdlevad. Samamoodi võib tõsi olla, et mõned neist rühmitustest ei kiida heaks äärmuslikke järeldusi, milleni neid peaks juhtima puhas loogika, kuna need paratamatult tulenevad neile ühingutele ühistest põhimõtetest, kui neid ei peletaks nende järeldustega nõustumisest eemale neis väljenduv kurjus. Samuti võivad ajast või kohast tingitud asjaolud sundida teatud rühmitusi vastuolus oma soovide ja teiste sarnaste rühmituste eeskujuga piirama oma kavatsusi ja tegevust. Kuid sellest ei tuleks järeldada, et neile rühmitustele on vabamüürluse aluspõhimõtted võõrad ja nad ei kuulu vabamüürluse hulka, sest vabamüürlust tuleb hinnata mitte selle alusel, mida ta on suutnud korda saata, vaid selle alusel, millised eesmärgid ja põhimõtted ta on endale seadnud.

12. Naturalistide peamiseks põhimõtteks, millele viitab ka nende nimetus, on see, et inimmõistus või inimloomus peab olema kõikide asjade suveräänne valitseja ja õpetaja. Seda põhimõtteks seades hoolivad nad vähe kohustustest Jumala ees või moonutavad neid oma ekslike arvamuste ja arusaamadega. Nad eitavad, et Jumal võib olla midagi ilmutanud ja õpetanud. Nad ei tunnista religioonis mingeid dogmasid ega tõde, millega inimmõistus ei saaks nõustuda ega ühtegi õpetajat, keda tuleks uskuda ainuüksi tema ametile kuuluva autoriteedi tõttu. Ning kuna Katoliku Kiriku eriliseks ja eksklusiivseks missiooniks on Õpetusameti autoriteediga defineerida ja edastada jumalikust ilmutusest tulenevat õpetust ja ustavalt ning rikkumatult hoida õndsuseks hädavajalikke taevalikke ande, siis on just Kirik see, kelle vastu nende raevukad ja vägivaldsed rünnakud on suunatud.

13. Vaatame nüüd vabamüürlaste sekti tegevust religiooni puudutaves küsimustes, eriti seal, kus nende tegevusele on kõige vähem piiranguid ning järeldagu igaüks ise, kas nende eesmärgiks on naturalistlike põhimõtete elluviimine või mitte.

Pika ja visa töö tulemusel on nad jõudmas oma eesmärgile, et Kiriku õpetuslik mõju ja autoriteet kahaneks tsiviilühiskonnas tühise osani. Sel põhjusel kuulutavad nad põhimõtet ja võitlevad väsimatult selle eest, et riik ja Kirik tuleb teineteisest täielikult lahutada. Nad tahavad täielikult likvideerida katoliku religiooni õnnistava mõju seadusandlusele ja riigijuhtimisele ja tulevikus korraldada kõik avalikud asjad arvestamata vähimalgi määral Kiriku õiguste ja seadustega.

14. Kuid neile ei piisa sellest, et eemaldada Kirik, tark ja kindel teejuht, inimlike asjade üle valitsemisest: nad soovivad ka, et Kirikut koheldaks vaenlasena ja tema vastu kasutataks vägivalda. Nad lubavad endale häbematult kõne, kirjasõna ja õpetusega rünnata katoliikliku religiooni aluseid, ei jäta rahule ühtegi kirikuseadust ega austa tema Jumalast seatud ameteid. Nad soovivad Kiriku tegevusvabaduse peaaegu olematuks muuta seaduste abil, mis esmapilgul ei tundugi väga vaenulikud, kuid mis tegelikult on suunatud just nimelt tegevusvabaduse piiramisele. Arvukate karmide seaduste hulgas, mis on koostatud vaimulikkonna vastu, osutame eriliselt nendele, mille eesmärgiks on märgatavalt kahandada pühamutes teenivate inimeste hulka ning kärpida nende tegevuseks ja eksistentsiks vajalikke vahendeid. Allesjäänud kiriklikud hüved on allutatud ülemäärastele maksudele ning pandud sõltuma tsiviilametnike suvast. Religioossed ordud on keelatud või laiali saadetud.

15. Püha Tool ja paavst on olnud pikka aega nende vaenulike ringkondade sihtmärgiks. Peale seda kui paavstilt valelike ettekäänete alusel võeti tema vabaduste ja õiguste säilimise garantiiks olnud ajalik võim, on mitmelt poolt tekitatud raskuste tõttu jõutud ebaõiglase ja talumatu olukorrani, Täna on nende sektide esindajad jõudnud selleni, et kuulutavad avalikult seda, mis on olnud juba pikka aega nende kavatsuseks: et on kätte jõudnud hetk Rooma paavstide püha võim likvideerida ning hävitada Jumala enda sisse seatud paavstlus täielikult. Kui soovitakse veel lisatõendeid, siis nii minevikus kui üsna viimasel ajal on mitmed sekti kuulunud inimesed kinnitanud seda fakti, et vabamüürlaste selge tahe on katoliiklust äärmise järjekindluse ja halastamatusega taga kiusata, kindla kavatsusega mitte peatuda enne, kui on täielikult hävitatud kõik paavstide poolt asutatud religioossed institutsioonid.

16. Ehkki sekti liikmeks astujaid ei kohustata katoliiklusest formaalselt lahti ütlema, ei tule see asjaolu vabamüürlaste üldisele plaanile kuidagi kahjuks, vaid on igati nende huvides. See annab võimaluse lihtsameelseid ja mõjutatavaid inimesi väga hõlpsasti eksitada ning tunduvalt sekti liikmete arvu suurendada. Avades oma liikmeskonna väga erinevate religioonide tunnistajaile, luuakse sellega ka võimalus kaasaja suurima eksituse praktiliseks levitamiseks, mis seisneb ükskõiksuses religiooni puudutavate valikute osas ning arusaamas kõikide religioonivormide võrdsusest. Ainuüksi sellest põhimõttest piisab, et kahjustada kõiki religioone, eriti katoliiklikku religiooni, kuna olles ainus tõeline ja tõene religioon, ei saa ta kahjuta endale sallida ebaõiglast võrdsustamist teiste religioonidega.

17. Kuid naturalistid lähevad veelgi kaugemale. Astunud kõige tähtsamates küsimustes jultunult täiesti ekslikule teele, on nad kiiresti jõudnud äärmuslike järeldusteni, mille põhjuseks on nii inimloomusele omane nõrkus kui ka Jumala õiglane karistus nende kõrkuse eest. Seetõttu ei käsitle nad enam kindlate ja püsivatena asju ja tõdesid, mida nad loomuliku mõistuse valgel näha võivad, nagu Jumala olemasolu, inimhinge vaimne loomus ja surematus. Ka vabamüürlased on sattunud samade eksimuste lõksu. Olgugi et üldsõnaliselt võib sekt Jumala olemasolu möönda, järeldub nende liikmete tunnistusest, et selle tõe osas puudub neist paljudel kindlus ja jõud ja nad ei varjagi, et Jumala küsimus on nende seas suurte vaidluste ja lahkhelide allikaks. Tõepoolest, veel üsna hiljuti oli nende vahel selles küsimuses suur vastasseis. Sekt jätab initsiatsioonile lubatuile täieliku vabaduse sellest küsimusest üht- või teistviisi aru saada, olgu siis Jumala olemasolu kinnitada või seda eitada ning neid, kes seda tõde otsustavalt eitavad, initsieeritakse liikmeks samamoodi nagu neid, kes seda siiski mingil viisil tunnistavad, kuigi sageli moonutatud kujul nagu näiteks panteistid, kel on Jumalast väärad ettekujutlused. Kõik see ei tähenda muud, kui reaalsusest irdumist ja selle asendamist mingite absurdsete arusaamadega jumaliku loomuse kohta.

18. Kui see fundamentaalne tõde on ümber lükatud või ka ainult moonutatud, kõiguvad selle tagajärjena ka teised loomuliku korra alusel mõistusega tunnetatavad tõed – et maailm on loodud Jumala vabast tahtest, et maailmas valitseb jumalik ettehooldus, et hing on surematu ja maapealsele elule järgneb igavene elu.

19. Kui heidetakse kõrvale tõed, mis on aluseks loomulikule korrale ning millel on mõistusele ja praktilisele elule suur tähtsus, on kergesti näha, et seeläbi saavad tugeva löögi ka avalik ja eraeluline moraal. Me ei räägi siin üleloomulikest voorustest, mis on eriline Jumala and ja mida keegi ei saa ilma Tema armuta omada ega praktiseerida, sest nendest voorustest ei saa loomulikult jälgegi olla nende seas, kes eitavad ja heidavad põlgusega kõrvale tõed inimkonna lunastamisest, jumalikust armust, sakramentide pühadusest ja tulevast õnnest taevariigis. Me räägime lihtsalt kohustustest, mis tulenevad loomulikust aususest.

Et on üks Jumal, kes lõi maailma ja kes seda oma ettenägevuses valitseb; et on üks igavene seadus, mille ettekirjutused käsivad hoida loomulikku korda ja kaitsta seda rikkumise eest ja et on üks viimne eesmärk, mis asetab inimhinge saatuse inimlikest arusaamadest ja maisest piiratusest palju kõrgemale – need on allikad ja põhimõttted, mis tagavad igasuguse õigluse ja kõlbelisuse. Kõrvaldage need, nagu on vabamüürlaste ja naturalistide soov, ning muutub võimatuks mõista, milles seisnevad õigluse ja ebaõigluse mõõdupuud või millisele alusele tugineb moraal. Ning tõepoolest, ainus moraal, mis vabamüürliku sekti liikmete silmis armu leiab ja mida nad noorsoole õpetada soovivad, on see, mida nad nimetavad “tsiviilmoraaliks”, “sõltumatuks moraaliks” ja “vabaks moraaliks”, ehk teisisõnu, moraaliks, milles ei leidu kohta ühelegi religioossele ideele.

Kuivõrd ebapiisav on selline moraaliõpetus, kuivõrd nõrk on tema veenmisjõud ja kuivõrd kergesti võib seda kõigutada iga kirepuhang, seda võime näha esimestest kurvastavatest tulemustest, mida see andnud on. Seal, kus on oma kohalt tõugatud kristlik moraal ja on hakanud vohama see õpetus, on kiiresti kadunud ausus ja kommete terviklikkus, ning on esile kerkinud ja tugevnenud kõige koletuslikumad ja häbiväärsemad ideed ning kasvanud jultunud kuritegevus. Need arengud on mitmel pool esile kutsunud kaebusi ja pahameelt ning silmnähtavate tõendite arvukus on sundinud sageli olukorda tunnistama ka neid, kes seda kuidagi ei tahaks teha.

20. Paraku on inimloomus pärispatust haavatud ning seetõttu palju vastuvõtlikum pahedele kui voorustele, mistõttu on vooruslik elu täiesti võimatu, kui hinge korratuid mäslemisi ei kammitseta ja ihasid mõistuse juhtimisele ei allutata. Selles konfliktis tuleb sageli põlata ära maised asjad ning allutada end raskele tööle ja kannatusele, et mõistus võiks võidule pääseda. Kuid naturalistid ja vabamüürlased ei oma vähimatki usku neisse tõdedesse, mida me oleme tundma õppinud Jumalalt saadud ilmutuse läbi, nad eitavad inimkonna esivanemate pattulangemist ning sellest tulenevalt ka seda, et vaba tahe on „nõrgestatud ja pahedele kalduv“.[13] Vastupidi, nad ülehindavad inimloomuse võimsust ja täiuslikkust ning pidades seda õigluse ainsaks allikaks ja juhiks, ei suuda nad mõista, et inimloomuse mässumeelsuse võitmiseks ja tema ihade juhtimiseks on hädavajalik viibida pidevas võitluses ja näidata selles üles suurimat püsivust.

Selle asemel võime näha, kuidas inimestele esitatakse üha uusi võimalusi oma ihade üleskütmiseks. Ilmuvad ajakirjad ja brošüürid, milles puudub igasugune mõõdukus ja häbitunne; teatrilavadel esitatakse ohjeldamatuid etendusi; kunstiteosed paistavad silma oma künismiga ja nende teemad väljendavad põhimõtteid, mida tänapäeval nimetatakse realismiks; inseneritöö leiutised on suunatud mitmesuguste elumugavuste ja mõnude teenistusse; ning otsitakse välja kõiksuguseid lõbujanu teenivaid meelitusi, millega vooruslikkus unne suigutatakse.

Kurikavalalt ja järjekindlalt tegutsetakse selle nimel, et unustataks meid eesootav taevane õndsus ja taandatakse õnn kaduvatele asjadele, alandatakse see kõige madalamatele maistele horisontidele. Mis puudutab viimatiöeldut, siis hämmastav pole mitte niivõrd asi ise, kuivõrd selle avalik väjendamine. Kuna taolistele kavalatele ja alatutele meestele kuuletuvad kergelt tavaliselt need, kelle vaim on ihadest ja kirgedest nõrgestatud, on vabamüürlaste sektis leidunud mitmeid isikuid, kes on põhjalikult kavandanud ja esitanud plaanid, kuidas kasutada süstemaatiliselt kõiki vahendeid võimalikult suurte masside joovastamiseks piiramatute pahedega, et selle eesmärgi saavutamisel oleksid massid täielikult nende võimuses kuulekate vahenditena ükskõik milliste jultunud plaanide elluviimiseks.

21. Peresuhete ja koduse elu suhtes seisneb naturalistide õpetus järgmistes seisukohtades: et abielu ei kujuta endast muud kui vaid üht tsiviillepingu eriliiki, mille võivad omal soovil seaduslikult tühistada lepinguosalised; et riigi seaduslikele esindajatele kuulub võim otsustada abielusideme üle. Hariduse vallas ei õpetata lastele kindlana ja ühemõttelisena ühtegi religioosset tõde, sest igaühele peab jääma vabadus otsustada teatud vanuses ise, milline religioon talle meeldib ja mida ta enda jaoks valib. Kõikide nende põhimõtete osas pole vabamüürlased mitte ainult ühel meelel, vaid nad on töötanud juba kaua aega selle nimel, et need põhimõtted saaksid seadusteks ja tavadeks. Nüüdseks on paljudes isegi katoliiklikes riikides sätestatud, et ainus seaduslikult kehtiv abielu on tsiviilabielu. Hulgas riikides lubab seadus abielulahutust, ja teistes tehakse kõike, et see võimalikult kiiresti seadustada. Kõik need taotlused on suunatud eesmärgile muuta abielu olemust, et sellest saaks ebapüsiv ja muutuv, hetketuju ajendil sõlmitud liit, mida saab samasuguse hetketuju ajendil lõpetada.

Vabamüürlaste sekt koondab üksmeelselt oma tähelepanu ja energiat noorsoo harimise enda kätte haaramisele. Vabamüürlased teavad, et õrnas eas noori on kerge oma ideede kohaselt ümber kujundada ja oma tahte kohaselt painutada, kujundades neist nende soovidele vastavaid ühiskonnaliikmeid, neile kuulekat massi. Just seepärast ei salli nad, et noorsoo õpetamisest ja kasvatamisest võtaks mingilgi moel osa Kiriku teenrid, kas järelevaatajate või õpetajatena. Nüüdseks on nad paljudes maades saavutanud selle, et noorsoo harimine on täielikult usaldatud ilmikutele ning et õpilastele antavatesse moraalsetesse juhistesse ei satuks vähimatki viidet inimeste pühamatele ja suurimatele kohustustele Jumala ees.

22. Läheme edasi poliitiliste õpetuste juurde. Naturalistide põhiteesid selles vallas on järgmised: Kõikidel inimestel on võrdsed õigused ja nad on kõikidel alustel võrdses ja sarnases seisundis. Kuna iga inimene oma loomult vaba, pole ühelgi inimesel õigust käskida teisi, ning et oleks vägivald nõuda inimestelt allumist muule autoriteedile kui sellele, mille nad on endale ise valinud. Kogu võimu kandjaks on vaba rahvas; võimu tohib teostada ainult rahva käsul või nõusolekul ning kui rahva tahe muutub, võib valitsejad asendada teistega ka vastu nende tahtmist. Kõikide seaduste ja ühiskondlike kohustuste allikaks on rahvas või valitsev võim, juhul kui see on sisse seatud kooskõlas uusimate poliitiliste õpetustega. Peale selle peab riik olema usutunnistuseta. Pole põhjust, miks paljude religioonide seast peaks eelistatama üht teisele, pigem tuleb neisse kõigisse suhtuda võrdselt.

23. Et vabamüürlased need õpetused heaks kiidavad ja et nad soovivad ühiskonna üles ehitada nende õpetuste eeskujul ja alusel, on üldteada ja nii ilmne, et see ei vaja täiendavat tõendamist. Nende ideede realiseerimise nimel on nad juba pikka aega töötanud ning rakendanud selle saavutamiseks kõik oma jõud ja ressursid. Seeläbi valmistavad nad tee teistele veelgi ohtlikematele tegelastele, kes nende vääraist põhimõtteist teevad veelgi hullemaid järeldusi, püüdes jõuda kõikide hüvede viimiseni ühisomandusse ning kõikide seisuslike ja varanduslike erinevuste kaotamiseni.

24. Mida vabamüürlaslik sekt endast kujutab ja mida taotleb, peaks meie lühikesest kokkuvõttest piisavalt selgelt ilmsiks tulema. Nende põhidogmad on mõistusega nii suures ja selges vastuolus, et midagi perverssemat on raske ette kujutleda. Tõepoolest, kas tahtmine hävitada religiooni ja Kirikut, mille on asutanud Jumal ise ja millele Ta on taganud oma igavese kaitse ning asendada see peale kaheksateistkümne sajandi möödumist taastatud paganlike tavade ja institutsioonidega, pole siis muud kui tunnistus hullusest ja häbematust jumalakartmatusest? Mitte vähem õudne ja talumatu on näha, kuidas põlgusega heidetakse kõrvale hüved, mis Jeesus Kristus on armuliselt välja teeninud mitte ainult üksikisikute, vaid ka perede, rahvaste ja riikide jaoks: hüved, mille kõrget väärtust on tunnistanud isegi kristluse vaenlased. Selles hullumeelses ja ettevõtmises võime ära tunda Saatana leppimatu vihkamise ja kättemaksuhimu Jeesuse Kristuse vastu.

Ka vabamüürlaste teine taotlus, millele nad on suunanud kõik oma pingutused, nimelt hävitada kõik õigluse ja aususe põhialused ja toetada neid, kes looma kombel elades näevad ainsa tegevuspõhimõttena oma ihade rahuldamist, ei saa tagajärjena kaasa tuua muud kui inimkonna mandumise ja hävingu. See kurjus kasvab ohtude tõttu, mis ähvardavad perekonda ja tsiviilühiskonda. Nagu me oleme varem osutanud,[14] on peaaegu kõik rahvad kõikidel aegadel pidanud abielu millekski pühaks ja religioosseks ning jumalik seadus on ette näinud, et sellist liitu ei või lahutada. Kui aga abielult võetakse tema pühalik iseloom ja muudetakse ilmalikuks asjaks ning kui seda lubatakse lahutada, on tagajärjeks hädad ja segadus perekonnas, naistelt võetakse nende väärikus ja lapsed jäetakse nende õiguste ja heaolu kaitseta.

Põhimõte, et riigiasjades ja avaliku elu korraldamise küsimustes ei arvestata üldse religiooniga, nagu Jumalat poleks olemaski, on pretsedenditu jultumus, millist ei leia isegi paganate juurest. Nende südamesse ja hinge oli jumalikkuse mõiste ja vajadus avaliku religiooni järele nii sügavale vermitud, et nende jaoks oli vastuvõetavam mõte linnast ilma vundamendita kui linnast ilma Jumalata. Tõepoolest, inimühiskonna, milles elamiseks me oleme loomuse poolest määratud, on kujundatud Jumala, loomuse Looja poolt. Temast kui algprintsiibist ja -allikast lähtub kõikide ühiskonda rikastavate hüvede jõud ja püsivus. Seesama loomuse hääl kohustab igaüht meist Jumalat teenima ja austama, sest Talle võlgneme oma elu ja eluhüved ning samal põhjusel kehtib see kohustus ka kõikide rahvaste ja ühiskondade kohta. Nii on selge, et need, kes soovivad ühiskonnaelust eemaldada kõik religioossed kohustused, talitavad mitte ainult ebaõiglaselt, vaid ka rumalalt ja hullumeelselt.

25. See on Jumala tahe, et inimesed sünniksid omavaheliseks koostööks ja elaksid ühiskonnas; autoriteet on vajalik side, mis tsiviilühiskonda koos hoiab ning kui see side lõhutakse, siis laguneb ühiskond. Ühiskonna Loojalt lähtub järelikult ka autoriteet selle valitsemiseks; seepärast kes iganes valitseb, on Jumala teener. Seepärast, kooskõlas inimühiskonna lõppsihi ja loomusega, tuleb seadusliku autoriteedi nõudmistele kuuletuda samamoodi nagu Jumala autoriteedile, kes valitseb kõige üle; ning on ülimalt väär arvata, et rahvale kuulub õigus keelduda kuulekusest võimule, mil iganes see neile meeldib.

26. Samamoodi pole mingit kahtlust selles, et kõik inimesed on võrdsed selles, mis puudutab nende ühist päritolu ja loomust, neile saavutamiseks seatud lõppeesmärki ja sellest tulenevaid õiguseid ja kohustusi. Ent kuna inimesed erinevad üksteisest oma vaimsete ja füüsiliste võimete, hoiakute, eelistuste ja iseloomuomaduste poolest, pole midagi ebamõistlikumat kui püüe mõõta kõiki ühe mõõduga ja kehtestada ühiskonnaelu institutsioonides jäik võrdsus. Sarnaselt nagu inimkeha täiuslikkus tuleneb ühtsusest ja koostööst kõikide ihuliikmete vahel, mis eraldiseisvana ei suudaks oma funktsioone täita, küll aga harmoonilises liidus, andes inimkehale tema plastilise ilu, jõu ja võime oma vajaduste täitmiseks, toimib ka inimühiskond, mis koosneb arvukatest väga erinevatest liikmetest. Kui nad kõik oleksid omavahel võrdsed ja vabad tegema kõike, mis kellelegi iganes meeldib, saab tulemuseks olla vaid deformeerunud ja toimimisvõimetu ühiskond. Kui see aga vastupidi, jaguneb hierarhiliselt vastavalt auastmetele, saavutustele ja võimetele, ning milles kõik on rakendatud ühiste hüvede teenistusse, on tegemist hästikorraldatud loomukohase ühiskonnaga.

27. Nendest häirivatest eksimustest, mida oleme kirjeldanud, on riikidele oodata kõige suuremat ohtu. Kui loobutakse jumalakartusest ning kuuletumisest jumalikele seadustele, põlatakse valitsejate autoriteeti, õhutatakse mässuvaimu ja revolutsioonimaaniat, ja lastakse valla masside ohjeldamatud kired, mille ainsaks piduriks jääb kartus karistuse ees, järgneb sellele kaos ja kõikide seniste institutsioonide häving. Need muutused ja kaos on teadlikult kavandatud, nende eesmärkide saavutamiseks tegutsevad mitmed kommunistlikud ja sotsialistlikud ühingud ning vabamüürlaste sektile pole taolised ideed võõrad, vaid nad toetavad neid ning on peamistes põhimõtetes nendega ühel meelel. Kui need põhimõtted pole mitte kõikjal kaasa toonud kiireid äärmuslikke tagajärgi, ei tulene see mitte sekti distsipliinist või tahtest, vaid selle religiooni voorustest, mida nad hävitada ei suuda ning nende inimeste tegevusest, kes moodustavad rahva tervemõistuslikuma osa, keelduvad allumast salaühingute kavadele ning võitlevad vapralt nende hullumeelsete ettevõtmiste vastu.

28. Kui vaid kõik inimesed otsustaksid puu üle tema viljade põhjal, tunneksid nad ära kurjuse seemned ja kurja, mis neist võrsub ning ühes sellega ohud, mis meid ähvardavad! Meil on tegemist salakavala ning alatu vaenlasega, kes oskab meelitada ilukõnedega nii rahvaid kui valitsejaid ning võita libeda jutu ja lipitsemisega enda poole inimesi. Imbudes sõbrasuhteid luues valitsejate sekka, on vabamüürlased püüdnud nende seas leida liitlasi ja võimsaid abilisi, et nende toel katoliku religiooni vaenata. Et neid kõrgeid isikuid aktiivsemalt tegutsema innustada, on nad laimavalt süüdistanud Kirikut võimu pärast kadetsevas vastutegutsemises valitsejaile ning soovis kärpida nende suveräänset võimu ja autoriteeti. Olles sellise poliitikaga kindlustanud eneste turvalisuse ja puutumatuse, on nad valitsusringkondades omandanud tugeva mõjuvõimu. Sealjuures tegelevad nad riikide alustalade õõnestamisega ja intrigeerimisega, et survestada valitsejaid või vahetada välja neid, kes ei tegutse nende soovide kohaselt.

Suuremate rahvahulkadega mängivad nad samasuguste petturlike võtete abil. Kuulutades valjult loosungeid „vabadusest“ ja „üldisest heaolust“ ning kinnitades, et nimelt Kirik ja valitsused on takistanud rahval ebaõiglasest orjusest ja vaesusest välja rabeleda, on nad meelitanud inimesi valeliku kõnega ja tekitanud neis janu muutuste järele, et innustada neid nii kiriklikku ja tsiviilvõimu ründama. Samas on reaalsed saavutused olnud väiksemad kui ettekujutused ja soovid. Kaugel sellest, et saada õnnelikumaks, on rahvas rõhumise ja vaesuse all veelgi enam muserdunud ning jäetud ilma ka sellest toest, mida nad võiksid rikkalikult kogeda, kui ühiskondlikud probleemid lahendataks kristlikul viisil. Kuid kõiki, kes mässavad jumaliku ettehoolduse poolt seatud korra vastu, karistatakse nende uhkuse eest ning loodetud jõukuse, õnne ja kõigi soovide täitumise asemel kohtavad nad häda ja viletsust.

29. Kuna Kirik kohustab inimesi alluma eeskätt ja üle kõige Jumalale kui ülimale valitsejale, on teda alusetult süüdistatud, nagu kadestaks ta tsiviilvõimu või tahaks endale usurpeerida valitsejate õigusi. Kaugel sellest! Kirik õpetab, et õiguspäraseid kohustusi tsiviilvõimu ees tuleb täita täie veendumuse ja kohusetundega. Õpetades, et igasugune õigus valitseda lähtub Jumalalt, annab ta tsiviilvõimule tema väärikuse ning soodustab kodanike kuulekust ja head tahet.

Rahuarmastavana ning inimestevahelise üksmeele hoidjana hõlmab Kirik kõiki oma emaliku armastusega. Muretsedes ainuüksi surelike hea käekäigu pärast, õpetab ta, et õigusemõistmist peab saatma halastus, et valitsemine peab olema õiglane, seadused mõõdukad ja et kellegi õigusi ei tohi ahistada; et avalikku korda ja rahu tuleb hoida ning puudustkannatavate inimeste vaesust kõikide nii avalike kui eraviisiliste heategevuslike vahenditega leevendada. Ent meenutagem siinkohal püha Augustinuse sõnu: „Inimesed usuvad, või otsivad võimalusi teisi uskuma panna, et kristlik õpetus pole kooskõlas riigi hüvedega, sest nad soovivad riiki, mis ei tugine voorustele, vaid pahede karistamatusele”.[15] Seda teades, tuleb valitsejatel ja rahvastel üles näidata poliitilist tarkust ning avaliku korra säilitamise huvides ühineda mitte vabamüürlastega, vaid Kirikuga tema võitluses vabamüürlaste vastu.

30. Mis ka edaspidi ei juhtuks, on Meie kohuseks, auväärt vennad, selle tugeva ja juba liiga laialt levinud kurjuse vastu rohtu leida. Kuna Me teame, et Meie parim ja kindlaim lootus võidule seisneb meie jumaliku religiooni väes, mida vabamüürlased seda rohkem vihkavad, mida rohkem nad teda kardavad, tuleb eelkõige selle religiooni päästvat väge kutsuda appi meie ühise vaenlase vastu. Seepärast tunnistame uuesti nii üksikult kui tervikuna õiguspärasteks ja kinnitame kogu Meie apostliku autoriteediga kõiki neid otsuseid, mida eelmised paavstid, Meie eelkäijad, on suunanud vabamüürlasliku sekti kurikavalate püüdluste ja ettevõtmiste vastu, et hoiatada inimesi selle sektiga liitumise eest ja veenda neid sealt lahkuma. Lootes selles küsimuses kristlaste heale tahtele, palume neilt nende igavese õndsuse nimel ning nõuame südametunnistuse püha kohuse alusel, et nad järgiksid kõigis üksikasjades seda teemat käsitlevaid Püha Tooli poolt väljastatud juhiseid.

31. Mis puutub teisse, auväärt vennad, siis palume ja vannutame Me teid ühendama kõik oma jõupingutused Meie omadega ja suunama kogu oma jõu selle mürgi eemaldamisele, mis ühiskonna soontes voolab ja kõiki kahjustab. Teil tuleb kaitsta Jumala au ja ligimeste heaolu ning võitluses sellise vaenlasega ei tohi teil puudu jääda ei julgusest ega jõust. Jäägu teie tarkuse otsustada, millised vahendid on teie ees seisvate raskuste ületamiseks kõige tõhusamad. Kuid Meie amet kohustab Meid andma teile selles küsimuses suundanäitavaid juhiseid.

Esiteks ja eelkõige soovime, et te rebiksite vabamüürluselt selle maski, mille taha nad peituvad ning näitaksite, mida nad endast kujutavad. Juhendage inimesi spetsiaalselt sellele teemale pühendatud selgituste ja karjasekirjade kaudu; õpetage neid ära tundma petturlikke võtteid, millega taolised sektid inimesi võrgutavad ja oma ridadesse meelitavad, näidake neile nende õpetuste väärastumust ja nende tegude jõledust. Meenutage neile, nagu seda on Meie eelkäijad korduvalt teinud, et mitte keegi, kes hindab kõrgelt katoliiklase nime ja peab kalliks igavest õndsust, ei või mitte ühelgi tingimusel vabamüürlaste sektiga liituda. Mitte keegi ärgu lasku end petta nende võltsist aumehelikkusest. Mõned inimesed võivad tõemeeli uskuda, et vabamüürlaste nõuetes pole formaalselt midagi sellist, mis läheks vastuollu religiooni pühaduse ja tavadega. Kuna kõik selle sekti aluspõhimõtted ja tegevuse eesmärk on pahelised ja kriminaalsed, ei saa nendega liitumist või nende mingil viisil abistamist lubada.

32. Teiseks on äärmiselt vajalik, et sagedaste õpetuste ja üleskutsete abil omandaksid rahvahulgad religiooni käskude põhjaliku tundmise. Sel eesmärgil soovitame teil nii asjakohaste kirjutiste kui jutluste vahendusel edastada neid pühimaid tõdesid, mis moodustavad kristliku filosoofia põhielemendid. Selle tulemuseks on, et õige õpetusega toidetud ja selgitatud inimeste mõistus kindlustatakse kõikvõimalike eksimuste ja patule juhtivate kiusatuste vastu, arvestades eriti tänapäevast sõnavabadust ja üha innukamat soovi õppida. Innukaid abilisi ja kaastöölisi leiate te eelkõige vaimulike seast, kui te hoolitsete selle eest, et nende igapäevase elu kord alluks distsipliinile ja nad oleksid hästi õpetatud pühades teadustes.

33. Niivõrd ilus ja suure tähtsusega eesmärk nõuab ka abi kõikidelt ilmikutelt, kelles religiooni ja kodumaa armastus on ühendatud õpetatusega ja pühendumusega mõistliku elukorralduse kaitsmisele. Ühendage, auväärt vennad, vaimulike ja ilmikute jõud, ning tegutsege kogu hingest selle nimel, et inimesed õpiksid katoliku Kirikut põhjalikult tundma ja teda kogu südamest armastama. Mida enam Kiriku tundmine ja armastus tema vastu hingedes kasvavad, seda enam põlatakse salaühinguid ning avaldatakse survet nende tegevuse lõpetamiseks.

34. Seetõttu kasutame veelkord võimalust, et korrata seda, mida oleme juba varem öelnud, nimelt et igati toetataks ja edendataks Püha Franciscuse Kolmandat Ordut, mille distsipliini me mõne aja eest mõistlikkusest juhindudes leevendasime.[16] Sellisena nagu ta loodi oma asutaja poolt, on tema ülesandeks kutsuda inimesi üles Kristuse järgimisele, Kiriku armastamisele ja kristlike vooruste praktiseerimisele – sellel kõigel võib olla suur mõju võitluses nendest põlastusväärsetest sektidest lähtuva nakkusega. Laseme sel pühal vennaskonnal iga päevaga tugevamaks saada ja arvukuselt kasvada.

Muude arvukate hüvede seas, mida sellelt vennaskonnalt on oodata, on peamiseks hingede juhatamine vabadusele, vendlusele ja võrdsusele õiguse ees – mitte sellisel absurdsel viisil, nagu vabamüürlased sellest aru saavad, vaid selliselt nagu Jeesus Kristus inimkonda rikastada soovis ja püha Franciscus praktiseeris. Me peame siin silmas Jumala laste vabadust, mille läbi me oleme saanud vabaks salakavalate türannide, saatana ja madalate kirgede orjusest. Me peame silmas vendlust, mille lähteallikas on Jumal kui kõikide inimeste Looja ja Isa. Me peame silmas seda võrdsust, mis tugineb õiglusele ja ligimesearmastusele ning ei püüa kaotada kõiki inimestevahelisi erinevusi, vaid arvestab erinevate elutingimuste, kohustuste ja saavutustega ning kujundab selle imetlusväärse harmoonia ja kooskõla, mis tuleb loomulikul viisil kasuks ühistele huvidele ja ühiskonnaelu väärikusele.

35. Kolmandana nimetame valdkonda, mis seondub meie esiisade poolt arukalt sisseseatud institutsiooniga, kuid mis aja jooksul unustusse vajus ning mida nüüd võib kasutada eeskuju ja mudelina millegi samalaadse loomisel. Me peame silmas käsitööliste gilde, mille eesmärgiks oli kaitsta religioosse õpetuse juhatusel nii tööliste maiseid huve kui moraali. Kui meie esivanemad praktika ja kogemuse najal leidsid, et neist gildidest kasu tõuseb, võivad need meie ajal kanda rikkalikumatki vilja, sest nad pakuvad suurepäraseid võimalusi vastu seista sektidele ja vähendada nende mõjuvõimu. Need, kes toidavad end oma käte tööga ning oma elutingimuste tõttu vajavad sageli heategevat abi ja lohutust, on samas ka kõige altimad alluma valesid ja pettust kasutavate inimeste valmistatud kiusatustele. Neile tuleb suurima heasoovlikkusega appi minna ning innustada neid ühinema ausate ühingutega, et neid ei meelitataks ühinema kuritegelikega. Sellepärast soovitame rahva heaolu ja meeletervise huvides tungivalt, et piiskoppide abil ja juhatusel asutada kaasaja vajadustele vastavalt selliseid gilde. Meie suureks heameeleks on selliseid vennaskondi ja meistrite ühendusi juba mitmel pool asutatud ning nende eesmärgiks on kaitsta ausaid töölisi, toetada ja abistada nende perekondi ja lapsi ning edendada neid vagaduses, jumalatundmises ja moraalses elus.

Siinkohal ei saa Me mainimata jätta oma asutaja, püha Vincent de Pauli nime kandvat ühingut, mis on andnud imetlusväärset eeskuju ning võitnud rahva poolehoiu. Selle ühingu tööd-tegemised ja eesmärgid on kõigile hästi teada. Selle liikmete pingutused on suunatud vabatahtlikule heategevusele, vaeste ja hädasolijate olukorra kergendamisele, mida tehakse märkimisväärse innukuse ja mitte vähem imetlusväärse tagasihoidlikkusega. Mida enam on nad valmis varju jääma heategude tegijana, seda innukamalt on nad valmis praktiseerima tegusat kristlikku heategevust ning lohutama inimesi nende hädades.

36. Neljandaks, et kindlamalt jõuda loodetud tulemusteni, soovitame teil uue innukusega suunata oma hoolitsus ja valvas tähelepanu noortele, kes on ühiskonna lootus. Pühendage noorsoo juhendamisele lõviosa oma pastoraalsest tähelepanust. Kuigi see võib olla ammugi teie peamiseks hooleks, uskuge, et kunagi ei saa teha liiga palju selleks, et hoida noorsugu eemal koolidest ja õpetajatest, kellelt võib karta nende sektide mürgise hinguse mõju. Teie juhtimisel pööraku vanemad, religiooniõpetajad ja hingehooldusega tegelevad preestrid erilist tähelepanu ja kasutagu iga võimalust, et kristliku õpetuse vahendusel hoiatada lapsi ja õpilasi nende ühingute kuritegeliku loomuse eest ja õpetada noori õigel ajal ära tundma ja põlgama neid erinevaid petlikke vahendeid, mille abil nende värbajad püüavad inimesi endaga siduda. Peale selle, need, kes tegelevad noorte ettevalmistusega sakramentide vastuvõtmiseks, teevad targasti kui nad noori manitsevad, et nad võtaksid vastu kindla otsuse mitte liituda ühegi ühinguga eelnevalt oma vanemate ja pihiisaga nõu pidamata.

37. Mis puutub ülejäänusse, siis Me teame, et meie ühistest pingutustest Issanda leeri kaitsmiseks nende salakavalate sepitsuste eest ei piisaks, kui viinamäe taevane Issand meie pingutusi ei toetaks. Hädavajalik on taotleda Tema abi ja kaitset innukate ja väsimatute palvetega, sõltuvalt olukorrast tingitud vajadustele ja hädaohu raskusele. Joovastununa senisest edust tõstab vabamüürlaste sekt uhkelt pead ja nende enesekindlus ei näi tundvat enam mingeid piire. Olles omavahel seotud kuritegeliku liidu ja salajaste nõupidamiste kaudu, osutavad sekti järgijad üksteisele vastastikust abi ning innustavad üksteist julgusele kurjade tegude tegemises.

Nii ohtlikele rünnakutele tuleb reageerida energilise vastupanuga. Kõigil hea tahtega inimestel tuleb ühineda ja moodustada palvete ja tegutsemise tugev liit. Seepärast palume, et kõik meelte ja südamete kooskõlas seisaksid ühise võitmatu rindena sektide rünnakute vastu. Sirutagu nad ka oma käed pisaratega hüüdmistes ja anumistes Jumala poole, palvetades kristluse edenemise ja õitsengu eest, Kirikule vajaliku vabaduse eest, eksinute meelemuutmise eest, tõe ja vooruse võidu eest eksimuste ja pahede üle.

Palume Neitsilt Maarjalt, Jumalaemalt, olla meile abiliseks ja vahendajaks. Tema, kes oli võidukas Saatana üle juba eostumishetkest peale, suunaku nüüd oma vägi nende kurjade sektide vastu, milles on elustunud deemoni mässuline vaim koos tema sõnamurdlikkuse ja silmakirjalikkusega. Palume abi ka taevavägede juhilt, pühalt Miikaelilt, kes paiskas mässu tõstnud inglid põrgusügavikku; pühalt Joosepilt, Pühima Neitsi abikaasalt, katoliku Kiriku taevalikult kaitsjalt ning suurtelt apostlitelt pühalt Peetruselt ja Pauluselt, katoliku usu väsimatutelt külvajatelt ja võitmatutelt eestvõitlejatelt. Loodame, et tänu nende kaitsele ja kõigi usklike püsivatele palvetele kingib Jumal kindla ja halastava lahenduse, päästmaks inimkonda nii suurteest ohtudest.

38. Taevalike andide tagatisena ja Meie hea tahte ja armastuse tunnistusena anname teile, auväärt vennad, ning kogu teie hoolde usaldatud vaimulikkonnale ja rahvale Meie apostelliku õnnistuse Issandas.

Välja antud Roomas, püha Peetruse kirikus 20. aprillil 1884, Meie pontifikaadi seitsmendal aastal.

LEO XIII

Prantsuse ja inglise keelest tõlkinud Marju Õunpuu.


Viited

[1] De civitate Dei, 14, 28 (PL 41, 436).
[2] Ps 82(83):3-5.
[3] Apostellik konstitutsioon In eminenti, 24.04.1738.
[4] Apostellik konstitutsioon Providas, 18.05.1751.
[5] Apostellik konstitutsioon Ecclesiam a Jesu Christo, 13.09.1821.
[6] 13.03.1825. a. välja antud apostellik konstitutsioon.
[7] Apostellik ringkiri Traditi humilitati, 21.05.1829.
[8] Apostellik ringkiri Mirari vos, 15.08.1832.
[9] Apostellik ringkiri Qui pluribus, 9.11.1846; pöördumine Multiplices inter, 25.09.1865 jt.
[10] Clemens XII (1730-40); Benedictus XIV (1740-58); Pius VII (1800-23); Pius IX (1846-78).
[11] Vt. nr. 79, 81, 84.
[12] Mt 7:18.
[13] Tridenti Kirikukogu, VI istungijärk, De justificatione, can. 1. Tridenti Kirikukogu tekst: tametsi in eis liberum arbitrium minime extinctum esset, viribus licet attenuatum et inclinatum („… ehkki nende vaba tahe pole vähimalgi määral hävinenud, on tema jõud nüristunud ja kõrvale kaldunud”).
[14] Vt. Arcanum, nr. 81.
[15] Epistola 137, ad Volusianum, c. v, n. 20 (PL 33,525).
[16] Siinne tekst viitab ringkirjale Auspicato Concessum (17.09. 1882), milles paavst Leo XIII oli seitsmesajanda sünniaastapäeva puhul au andnud p. Franciscusele Assisist. Selles ringkirjas räägib paavst p. Franciscuse III ordust kui sotsiaalsetele probleemidele antud kristlikust vastusest. Apostellikus konstitutsioonis Misericors Dei Filius (23.06. 1883) meenutab ta, et kristlike vooruste unarusse jätmine on peamiseks põhjuseks, miks kurjus ühiskondi ohustab. Kinnitades p. Franciscuse Kolmanda Ordu reeglid ning kohandades neid kaasajale, oli paavst Leo XIII kavatsuseks tuua seeläbi nende vooruste praktiseerimise juurde tagasi nii palju hingi kui võimalik.

Comments are closed.